Miks dermatillomaania tekib? Võib kõlada üllatavalt, kuid dermatillomaania on suures osas geneetiline ning sageli avastavad inimesed, et tegelikult sarnane probleem on ka kellelgi nende pereliikmetest.
⇾ Loe edasi
Dermatillomaania (ehk skin picking disorder) on vaimse tervise probleem, mille keskmes on sage enda naha kahjustamine (kraapimine, punnide pigstamine, haavade lahtikiskumine, huulte närimine vm), mis toob kaasa elu segavaid tagajärgi.
⇾ Loe edasi
Täna kehtivad diagnostilised manuaalid on üsna mustvalged – sul kas on häire või ei ole. Arst kinnitab diagnoosi ning ütleb, et tegemist on ATH, isiksushäire või mingi muu vaimse tervise probleemiga. Küll aga on reaalne elu teistsugune.
⇾ Loe edasi
Vahel on nii, et üleliigse ärevuse taga ei ole vaimse tervise probleem, vaid on hoopis mingi kehaline põhjus, miks organism pidevat ärevust “toodab”.
⇾ Loe edasi
Petturi sündroom väljendub pidevas alaväärsuse tundes ja mõtetes, et saavutatud edu on võlts, juhuslik ning teenimatu.
⇾ Loe edasi
Erinevalt heatahtlikkusest, altruismist või abivalmidusest tekitab people pleasing inimestele probleeme – selle puhul ei suudeta öelda “ei” või seada teistega piire, isegi kui tegelikult tahaks.
⇾ Loe edasi
Nartsissism on tegelikult täitsa reguleerimata mõiste ning inimesed (sh vaimse tervise spetsialistid) kasutavad seda väga erinevalt. Vahel räägitakse näiteks ka positiivsest nartsissismist, mille all mõeldakse elutervet eneseusku ja enesekindlust.
⇾ Loe edasi
Sõnad nagu “nartsissism” ja “isiksushäire” on viimasel ajal järjest rohkem levima hakanud. Inimesed ostavad raamatuid teemal “Kuidas psühhopaatidega toime tulla?” ning vaatavad TikTokis videosid, mille järgi ära tunda nartsissisti.
⇾ Loe edasi
Vaimsest tervisest räägitakse järjest enam ning ka psühholoogi juures käimine muutub järjest normaalsemaks. Kuidas siis ikkagi endale õige spetsialist leida?
⇾ Loe edasi
Ei ole saladus, et vaimse tervise probleeme on inimestel ajaga järjest enam. Viimase statistika kohaselt on Eestis ligi veerandil täiskasvanutest psüühikahäire, millest kõige sagedamini esinevad depressioon ja ärevushäired.
⇾ Loe edasi
Ärevus on üks tavapärastest inimese emotsioonidest ning teame, et mingil määral on selle tundmine täiesti normaalne ja paratamatu elu osa. Kui aga ärevus ikkagi elu segama hakkab, siis mida sellega ette võtta?
⇾ Loe edasi
Remedio