Blogi

Miks mulle ei meeldi sõna “nartsissist”?

Sõnad nagu “nartsissist”, “psühhopaat” või “sotsiopaat” on meedias järjest enam levinud, isegi meie viimases kursuses räägin nartsissismist. Ja ometi ei meeldi see sõna mulle üldse. Milles siis asi?

Täna kehtivad diagnostilised manuaalid on üsna mustvalged – sul kas on häire või ei ole. Arst kinnitab diagnoosi ning ütleb, et tõepoolest, tegemist on ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire), isiksushäire või mingi muu vaimse tervise probleemiga. Küll aga on reaalne elu teistsugune. On tavapärane, et näen kahte samasuguse diagnoosiga inimest, kelle raskused on aga täiesti erinevad. Kas või näiteks seesama paljuräägitud ATH – diagnoos on üks, kuid üks inimene võib olla hädas pideva kärsituse ja motoorse rahutusega ning teine ei suuda päevade viisi voodist püsti tõusta. Tulles tagasi isiksushäirete juurde, siis seal on seis sama. Pole olemas kitsast gruppi inimesi, kes kõik mõtlevad, tunnevad ja käituvad igas olukorras täpselt ühtmoodi. Isegi kui diagnoos justkui ütleb, et mitmel inimesel on “nartsissistlik” isiksus, siis tegelikult võivad nad olla omavahel üsna erinevad.

Seda kinnitab ka teadus. Isiksushäirete ümber on vaimse tervise spetsialistide seas olnud päris palju vaidlemist, kuid uuringud ütlevad, et tegelikult ei ole alust inimesi spetsiifilistesse isiksushäirete gruppidesse paigutada. Jah, mingite inimeste isiksusejooned on niivõrd eristuvad ja tekitavad neile nii palju raskusi, et saame öelda, et isiksushäire eksisteerib. Samuti saab hinnata seda, kui raske isiksushäire on. Küll aga pole teaduslikku alust, mille põhjal öelda, et keegi on nartsissist või psühhopaat.

Ometi me neid sõnu kasutame. Ja kasutan ka ise, sest praktilises igapäevatöös näen, et meil on vaja sõnavara, et mingeid keerulisi inimesi ja suhteid kirjeldada. Olen näinud kümneid inimesi kirjeldamas, kui suurt kergendustunnet nad kogesid kui esimest korda komistasid nartsissismi mõiste peale ning leidsid lõpuks ometi sellega põhjenduse, miks neil mõne lähedasega niivõrd keeruline on. Nartsissismi mõiste annab mingi selgituse ja loogika kogu sellele imelikule ja toksilisele käitumisele, lõpututele süüdistustele, lahendamata tülidele, hulluks tembeldamisele ja manipulatsioonile. Kuulen sageli, kuidas inimesed on sellistes keerulistes suhetes lõpuks hakanud ise enda vaimses tervises kahtlema ning kahtlustanud ennast reaalsustaju kaotamises. Nartsissismist rääkimine annab vähemalt mingil määral perspektiivi tagasi ja selgitab, et tõepoolest võivad mõned inimesed teatud põhjustel käituda viisil, mis mõjub nende lähedastele äärmiselt kahjustavalt.

Kui oled ise või on keegi sinu lähedastest just sellises keerulises suhtes, siis vaata lähemalt uut Remedio kursust “Nartsissism ja teised keerukad isiksused: kes nad on ja kuidas nendega toime tulla?”