Blogi

Miks hingamisharjutused vahel ärevusega ei aita?

Kui oled kunagi otsinud abi ärevuse või paanikahoogudega, siis ilmselt oled tuttav ka soovitusega teha hingamisharjutusi. Küll soovitatakse hinge kinni hoida, sekundeid lugeda või muid trikke teha, kuid sellest hoolimata ütlevad paljud, et sellest pole midagi kasu või muudavad hingamisharjutused ärevuse isegi hullemaks. Milles siis asi?

Iseenesest pole hingamisharjutuste soovitus üldse vale. Ärevuse tõuses aktiveerub meie kehas sümpaatiline närvisüsteem, mis muude kehaliste muutuste kõrval muudab meie hingamise kiireks ja pinnapealseks. Aeglasem hingamine tõepoolest rahustab meie keha maha ning aitab organismil aru saada, et ohtu tegelikult ei ole. Küll aga võivad olla mõned põhjused, miks sellest siiski ei piisa.

Ärevuse taga on füüsilised põhjused

Vahel on nii, et üleliigse ärevuse taga ei ole vaimse tervise probleem, vaid on hoopis mingi kehaline põhjus, miks organism pidevat ärevust “toodab”.

Mõned sellised probleemid võivad olla näiteks:

1. Probleemid kilpnäärmega
2. Vitamiinipuudus (nt B12 või D-vitamiin)
3. Rauapuudus
4. Hormonaalsed probleemid (nt polütsüstiliste munasarjade sündroom)

See on ka põhjus, miks tasub häiriva ärevuse korral esmajoones pöörduda perearsti poole, et tema saaks vajalikud esmased testid teha ning kontrollida, et ärevuse taga ei ole mõnda kehalist probleemi.

Hingamisharjutusi tehakse valesti

Psühholoogina näen, et väga sageli inimesed lihtsalt ei tea, kuidas hingamisharjutusi õigesti teha. Meie mõtted ja tunded on omavahel väga seotud ning ärevus tuleb üldiselt mingitest muremõtetest. Piisab sellest, et peast käivad läbi mõtted stiilis “Äkki midagi halba juhtub?”, mille peale meie keha saab juba signaali, et on vaja hakata valmistuma ohuks. Kui lugeda hingamisharjutuste juhendeid, siis sageli unustatakse sealt välja kõige olulisem – vaja on enda tähelepanu mõtetelt mujale suunata.

Üldiselt hakkavad inimesed hingamisharjutusi tegema siis, kui enesetunne on juba päris kehv. Nii juhtub, et ühelt poolt küll hingame, kuid peas keerlevad ikka mõtted stiilis “Millal see küll juba üle läheb? Äkki see ikka ei aita ja vastik ärevus ei lähegi kunagi minema.. Äkki saan hoopis paanikahoo? Äkki keegi näeb mind ja saab aru, et olen ärev?”. Nagu juba öeldud, siis muremõte tekitab ärevust ja nii juhtubki, et kuigi teeme hingamisharjutusi, on meie tähelepanu samaaegselt hoopiski enda peas ja jälgib ärevusttekitavaid mõtteid. Nii ei saa hingamisharjutus töötada, sest pea toodab ikka ja jälle ärevust hoopiski juurde.

Kuidas hingamisharjutuste abil ärevust leevendada?

Et hingamisharjutustest kasu oleks, on mul sulle kaks nippi:

1. Tähelepanu tuleb enda peast minema saada. Suuna see teadlikult enda ümbritsevale, märka näiteks, kuidas hapnik sinu hingamisteedes liigub või visualiseeri enda peas numbreid. Nii saab muremõtete asemele tulla neutraalsem info, mis ei tekita sinu peas ärevust juurde.
2. Harjuta hingamist ka siis kui sul on hea olla. Võid proovida seda täiesti neutraalses olekus, näiteks trennis, liikluses olles või niisama üksi kodus sarja vaadates. Mida tugevam on ärevus, seda keerulisem on enda mõtteid ratsionaalselt juhtida ja seda enam kipume mõtlema ja käituma juba harjumuspärasel viisil. Et õppida midagi uut – näiteks õigesti hingamisharjutusi tegema – tasub seda treenida rahuolekus, kus sinu pea töötab hästi ja mõtted ning tähelepanu on lihtsamini juhitavad.

Loodan, et said siit postitusest vastuse, miks hingamisharjutused vahel ärevusega ei tööta 😊 Rohkem vaimse tervise ja psühholoogia teemalist sisu leiad meie Instagramis ja Facebookis.