Blogi

Imposter syndrome ehk petturi sündroom

Petturi sündroom väljendub pidevas alaväärsuse tundes ja mõtetes, et saavutatud edu on võlts, juhuslik ning teenimatu. Hoolimata objektiivsest edust võivad inimesed tunda pidevat ärevust ja karta, et nende kolleegid, juhid või lähedased pettuvad neis kui saavad teada nende “tegelikust” minapildist ja oskustest. Lisaks ärevusele, alanenud meeleolule, pidevale muretsemisele ja teistele vaimse tervise raskustele takistab petturi sündroom väljakutseid vastu võtta ning enda potentsiaali kasutada.

Kuidas petturi sündroomi ära tunda?

Kuigi varasemalt arvati, et petturi sündroom esineb rohkem naistel, siis tänaseks on leitud, et see võib ilmneda igas populatsioonis olenemata soost, rahvusest või vanusest.

Sagedasemad märgid, et tegu võib olla petturi sündroomiga:

• Pidev hirm eksimise ees
• Hirm, et ei saavutata enda suuremaid eesmärke
• Enda edu välistele või juhuslikele faktoritele omistamine (nt “juhil oli lihtsalt hea päev” või “mul lihtsalt vedas”)
• Pidev muretsemine, enda öeldu või tehtu peas tagant järele “läbi mängimine”
• Pidev ebarealistlike eesmärkide saavutamine ja pettumine, kui need ei õnnestu
• Uute väljakutsete vältimine
• Pidev ülepingutamine (nt ületundide tegemine, mikromanageerimine)
• Muretsemine, et teised “avastavad”, et tegelikult sa ei ole enda rolli väärt

Mida petturi sündroomiga ette võtta?

Nagu mõtted üldiselt, viitavad ka petturi sündroomiga kaasas käivad mõttemustrid sügavamatele uskumustele iseenda, teiste ja maailma kohta. Vahel oleme õppinud, et eksimine on lubamatu, abi küsimine nõrkuse märk või endast alati maksimumi andmine iseenesest mõistetav. Sellised mõtted on aga kallutatud, hinnangulised ning mitte eriti abistavad.

• Astu enda mõtetest neutraalse vaatleja rolli. Mõtted ei ole faktid, vaid pigem hüpoteesid, mida saame testida. Kust sa tead, et sinu mõte on tõsi? Kas sul on objektiivseid fakte, mis seda tõestavad? Võibolla on mingeid fakte, mis räägivad just selle vastu?
• Vaata üle enda sotsiaalmeedia kasutamine. Vähenda seda ning disaini enda feed nii, et näeksid inspireerivat ja julgustavat sisu, mis mõjub sinu enesekindlusele hästi.
• Kaardista enda tugevused. Tee kirjalik list kõigi enda oskuste, meeldivate omaduste, teiste positiivsete tähelepanekute ja komplimentide kohta ning täienda seda jooksvalt. See list võiks olla lihtsasti kättesaadav, et saaksid seda üle lugeda olukordades, kui endas kahtlema hakkad.
• Kui avastad, et võrdled ennast teistega, jälgi, et vaataksid suurt pilti. Pahatihti võrdleme enda kitsast nõrkust kellegi suurima tugevusega. Küsi parem endalt, kas tahaksid olla terviklikult see inimene ja elada igapäevaselt tema elu? Kas tahaksid kogu tema välimust, tervist, iseloomuomadusi, suhteid, päevakava, pereliikmeid ja muud ellu kuuluvat? Kas tahaksid elada täienisti tema elu, iga päev?
• Jaga enda mõtteid ja tundeid lähedastega. Enda mõtteid on lihtsam ratsionaalselt hinnata kui oleme nad kõva häälega välja öelnud, samuti on teistelt võimalik saada väärtuslikku tagasisidet.
• Alusta väikestest muutustest enda käitumises. Proovi sammhaaval vähendada näiteks meilide üle lugemise kordi, harjutada “ei” ütlemist kaubanduskeskuses müüjaga, tulla töölt pool tundi varem ära nii, et jätad ühe ülesande teadlikult poolikuks.

Tuleta endale meelde, et kui tunned end petisena, siis järelikult oled tegelikult juba midagi olulist saavutanud, millest kardad lihtsalt ilma jääda. Sa ei ole üksi – petturi sündroom on sage probleem, millega inimesed ikka ja jälle ka psühholoogi poole pöörduvad. Kui mõistad, et vajad spetsialisti abi, võid võtta ühendust läbi meiliaadressi info@remedio.ee või meie Instagrami.