Blogi

Mis on eneseteraapia?

Ei ole saladus, et vaimse tervise probleeme on inimestel ajaga järjest enam. Viimase statistika kohaselt on Eestis ligi veerandil täiskasvanutest psüühikahäire, millest kõige sagedamini esinevad depressioon ja ärevushäired. Noorte seas on need numbrid veelgi kurvemad (Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring, 2022).

Ravi jaoks tuleks konsulteerida perearstiga, kes suunab vajadusel psühholoogi või psühhiaatri poole, kuid siin tekib järgmine probleem – spetsialiste on vähe, järjekorrad on psühholoogi juurde väga pikad ning teenus on kallis, mistõttu jääb väga suur osa inimesi abita. Et olukorda lahendada, on maailmas järjest enam hakatud kasutama eneseteraapia võimalusi ning tänu järjest arenevatele veebivõimalustele võiks olla eneseteraapia midagi, mis kurba statistikat muuta aitab.

Mis eneseteraapia siis ikkagi on?

Eneseteraapiaks nimetatakse terapeutiliste praktikate rakendamist iseenda peal, et lahendada probleeme ja parandada enesetunnet. Erinevus klassikalisest teraapiast on see, et eneseteraapia töötab ilma välise terapeudi aktiivse kohaloluta. Kuigi ka eneseteraapia protsessi võib kaasata terapeuti, siis suurem osa tööst ja vastutusest jääb kliendile endale.

Tänased veebilahendused annavad võimaluse jagada psühholoogide teadmisi ja kogemust edasi kiiremini ja rohkematele inimestele. Teraapiatöö ei pea enam jääma vaid kinniste seinte vahele, vaid oskusi saab jagada ka üle veebi olenemata ajast ja kohast. On korduvalt tõestatud, et eneseteraapia on tõhus ja tõesti töötab (vt nt Lewis jt, 2012 või Newman jt, 2003).

Kellele eneseteraapia sobib?

Eneseteraapia sobib inimesele, kes soovib enda probleemidele lahendust, kes on valmis võtma enda tervise eest vastutust ning tegema selleks aktiivselt teadlikke samme. Samuti toetab online eneseteraapia neid, kes tahavad jääda anonüümseks, ei soovi psühholoogiga isiklikult kohtuda või kelle jaoks võõra inimesega jagamine on lihtsalt liialt ebamugav või ärevusttekitav.

Küll aga tuleks arvestada, et raskemate psüühikahäirete puhul ei asenda eneseteraapia aktiivset psühhoteraapiat ja sellisel juhul tuleks pöörduda psühhiaatri ja/või litsenseeritud psühholoogi poole.

Milliseid eneseteraapia võimalusi olemas on?

Tegelikult kuulub eneseteraapia alla igasugune teadlik terapeutiliste võtete iseenda peal kasutamine. Seega saab eneseteraapiaks nimetada ka eneseabiraamatute lugemist ja seal õpitud tehnikate kasutamist või näiteks internetist loetud hingamisharjutuste tegemist.

Infot on tänases maailmas palju ning õnneks räägitakse ka vaimsest tervisest ja selle hoidmisest järjest enam. Küll aga võib vahel juhtuda, et kogu infomüra sees on keeruline seda õiget, toimivat ja usaldusväärset üles leida. Üheks võimaluseks on kasutada spetsialistide (näiteks perearsti, psühhiaatri või psühholoogi) abi, nemad oskavad üldiselt suunata õige infoni ja toetada eneseteraapia võtete leidmisel.

Samuti võid appi võtta Remedio platvormi, mis on ehitatud spetsiaalselt eneseteraapia jaoks. Remedio eesmärk on anda tõenduspõhist teavet ja õpetada oskusi selleks, et saaksid iseenda terapeudiks.

⇾ Loe Remedio platvormi kohta lähemalt