Remedio
Mida teha üleliigse ärevusega?
Ärevus on üks tavapärastest inimese emotsioonidest ning teame, et mingil määral on selle tundmine täiesti normaalne ja paratamatu elu osa. Sellest, kuidas teha vahet normaalse ärevuse ja ärevushäire vahel, rääkisin tasuta videos, milleni pääsed läbi Remedio platvormi.
Kui aga ärevus ikkagi elu segama hakkab, siis mida sellega ette võtta?
Külasta perearsti või -õde
Perearst võiks anda sulle esimese info ja eneseabivõtted ärevusega toimetulekuks, samuti määrab ta vajadusel sulle ravimravi ja teeb saatekirja psühholoogi või psühhiaatri poole pöördumiseks. Ärevuse sümptomeid võivad põhjustada ka mitmed füüsilised haigused, mida perearst saab vajadusel kontrollida (nt probleemid kilpnäärmega, vitamiinide puudus vm). Ravimitest kasutatakse ärevushäirete ravis enamasti antidepressante, vajadusel ka uinuteid. Juhul, kui arst määrab raviskeemi ja rahustid (näiteks alprasolaam või diasepaam), tuleb võtta neid lühiajaliselt ja täpselt arsti juhiste järgi. Rahustitega liialdamine muudab ärevushäiret üldiselt hullemaks! Oluline on anda perearstile või -õele kogu informatsioon – enda sümptomeid ei tasu häbeneda, spetsialistid puutuvad nendega kokku igapäevaselt niikuinii. Mida rohkem infot, seda lihtsam on arstil või õel sind aidata!
Tutvu tõenduspõhise informatsiooniga ning vaata üle enda elustiil
Kas magad ja liigud piisavalt? Kas sööd korrapäraselt ja tervislikult? Ka liigne alkoholi, nikotiini, kofeiini või muude mõnuainete tarvitamine võib põhjustada probleeme ärevuse ja meeleoluga.
Kasuta eneseteraapia võimalusi
Eneseteraapia on iseseisvalt tehtav töö, mille käigus õpid enda ärevust paremini tundma ning kasutama tehnikaid selle juhtimiseks. Eneseteraapia alla käib nii erinevate eneseabivõtete kasutamine, mida saab õppida nii raamatutest, internetist kui spetsialistidelt, kui ka spetsiaalsete kursuste läbimine. Teades, et vahel on usaldusväärse ja kasuliku info leidmine keeruline ning ka vaimse tervise spetsialiste on Eestis vähe, olen loonud Remedio platvormi, kus saad alustada enda enesetunde parandamist koheselt. Remedio platvormi koos tasuta materjali ja eneseteraapia kursusega leiad siit.
Külasta psühholoogi
Psühholoogi valimisel soovitan vaadata spetsialisti väljaõpet – minimaalselt peaks tal olema erialane ülikooliharidus (Eestis on vastavad õppekavad Tartu ja Tallinna Ülikoolis). Liigse ärevusega ei pea pöörduma tingimata kliinilise psühholoogi poole, kuid tasub arvestada, et lisakutse on nagu lisagarantii – kliinilise psühholoogi kutsetunnistuse saamiseks tuleb läbida minimaalselt kuueaastane väljaõpe, mida kontrollib kutsekomisjon,samuti peab kutse säilitamiseks spetsialist ennast pidevalt täiendama.
Seda, kas spetsialistile on väljastatud kutsetunnistus või ei, saad kontrollida aadressilt kutseregister.ee/kutsed.
Üks tõhusamaid meetodeid ärevushäirete ravis on kognitiiv- käitumisteraapia, mida saab läbi viia vastava väljaõppega psühholoog. See lähenemine ütleb, et meie mõtted, tunded ja käitumine on omavahel seotud ning mõjutavad üksteist pidevalt. Seega kui tahame muuta enda tunnet (näiteks ärevust), tuleb muuta midagi enda käitumises või selles, kuidas antud olukorras mõtleme. Sageli on nii, et ärevushäired tekivad seetõttu, et oleme mingisse mõtete, tunnete ja käitumise “nõiaringi” kinni jäänud – psühholoog aitab selle ringi lahti harutada ning leida viise, kuidas enesetunne paraneda saaks. Endale sobiva kognitiiv-käitumisteraapia väljaõppega psühholoogi saad leida aadressilt www.ekka.ee
Ärevushäired on terviseprobleem nagu iga teine - samamoodi nagu otsid abi kopsupõletiku või luumurruga, tasub tegeleda ka üleliigse ärevusega. Mida kauem oodata, seda kehvemaks läheb enesetunne ning pikaaegsem on taastumine. Õigeaegse ja sobiva ravi puhul on ärevushäired üldiselt hästi ravitavad, enda tervise eest hoolitsemist ei tasu edasi lükata!
