Remedio logo Remedio

Blogi

Kaks kätt hoidmas musta pabersüdant

Kuidas valida psühholoogi?

On hea meel tõdeda, et vaimsest tervisest räägitakse järjest enam ning ka psühholoogi juures käimine muutub järjest normaalsemaks. Lääneriikides on juba täiesti tavaline, et pea iga inimene käib korrapäraselt psühholoogi juures ja sellesse suhtutakse umbes nagu igakuisesse maniküüri või massaaži. Ka vaimse tervise probleemide puhul soovitatakse esmalt pöörduda perearsti poole, kes siis saab kirjutada saatekirja psühholoogile. Ühelt poolt räägitakse, et psühholooge on Eestis vähe, samas aga võib googeldades valik silme ees üsna kirjuks võtta. Kuidas siis ikkagi endale õige spetsialist leida?

Kes on kes?

Esmalt tuleks selgeks teha, mida erinevad ametinimed tähendavad. Psühholoog on tegelikult Eestis täiesti reguleerimata mõiste. Vaikimisi kokkuleppena võiks eeldada, et psühholoogiks nimetab ennast psühholoogia kõrgharidusega inimene, kuid nagu juba öeldud, siis tegelikult ametlikku standardit psühholoogi ametikohal ei ole. Seetõttu on eriti oluline enne psühholoogi juurde minemist veenduda, et tal on teenuse osutamiseks piisav erialane väljaõpe.

Kliiniline psühholoog on ametlik kutsestandard, mille saamiseks peab spetsialistil olema lisaks psühholoogia magistrile läbitud ka aastane superviseeritud praktika ning tema portfooliot ning teadmisi on kontrollinud kutsekomisjon. Kutsestandardi hoidmiseks peab spetsialist enda teadmisi pidevalt uuendama, vastasel juhul kaotab ta kutse. Kliiniline psühholoog peab suutma ära tunda erinevaid psüühikahäireid, neid psühhoterapeutiliste võtetega ravima ning vajadusel tegema psühholoogilisi uuringuid. Perearstid suunavad patsiente sageli just kliiniliste psühholoogide juurde.

Psühhoterapeut on samuti ametlik kutse, mille saab ainult kliiniline psühholoog, kes on lisaks läbinud mõne Eestis tunnustatud psühhoteraapia koolkonna täisväljaõppe (kognitiiv-käitumisteraapia, pereteraapia või psühhoanalüütiline teraapia). Seega selleks, et saada litsenseeritud psühhoterapeudiks, peab inimene ennast erialaselt täiendama kokku peale keskkooli minimaalselt 9 aastat, olenevalt psühhoteraapia suundadest võib see teekond olla pikemgi. Psühhoteraapiat on õigus läbi viia ka ilma kutsetunnistuseta, kuid seda vaid juhul, kui psühhoteraapia põhiväljaõpe on läbitud ning spetsialist teeb koostööd superviisoriga.

Kuidas valida?

Alustuseks oleks hea enda sees kalkuleerida, mis tüüpi murega abi vaja on. Kui on huvi psühholoogi töö või üldise enesearengu vastu, vaja abi mõne igapäevastressori või ajutise olukorraga, siis võib julgelt vaadata ka kutseta psühholoogi suunas. Küll aga – nagu juba öeldud – tasub veenduda, et spetsialist on end teenuse pakkumiseks piisavalt erialaselt täiendanud ja tal on minimaalselt psühholoogia alane kõrgharidus.

Keerulisemate vaimse tervise probleemide korral soovitatakse üldiselt esmalt pöörduda perearsti poole, kes saab suunata edasi kliinilise psühholoogi poole. Iseenesest saab vastuvõtule minna ka ilma saatekirjata, kuid läbi perearsti on seda teha soodsam. 😊 Lisaks saab perearst välistada füsioloogilised põhjused, mis samuti sageli psühholoogilisi vaevusi põhjustavad.

Ametlik kutse on justkui lisagarantii, et spetsialisti teadmisi ja oskusi on kontrollitud ning professionaalseteks tunnistatud. Seda, kas spetsialistile on väljastatud kutsetunnistus, saab kontrollida kutseregistrist.

Nagu eespool mainitud, siis kutsekomisjoni poolt tunnustatud psühhoteraapia suundi on Eestis kolm:

  1. Kognitiiv-käitumisteraapia (KKT). See suund on maailmas ilmselt enim uuritud, teaduslikult tõestatud ning ka soovitatud. KKT sobib suuremale osale vaimse tervise probleemidele, see on selge struktuuriga, konkreetse eesmärgiga, kindla alguse ja lõpuga. KKT üheks põhimõtteks on, et klient peab õppima teadmisi ja oskusi selleks, et ühel hetkel saada iseenda terapeudiks.
    KKT jaoks leiad spetsialisti siit: www.ekka.ee/liikmed
  2. Pereteraapia. Nagu ka nimigi ütleb, keskendutakse pereteraapias paari-ja peresuhetele. See koolkond uurib inimese suhteid, peegeldab seal kujunevaid mustreid ning aitab suhetes ja nende abil igapäevaelus paremini toimida. Sageli arvatakse, et pereteraapiasse saab minna ainult partneri või perega koos, kuid see pole tõsi. Pereterapeudi juurde on täiesti võimalik pöörduda ka individuaalselt.
    Pereteraapiaks leiad spetsialisti siit: www.pereterapeudid.ee/pereterapeudid/
  3. Psühhoanalüütiline teraapia. See teraapia on kolmest üldiselt kõike intensiivsem (reeglina kohtutakse 1-3 korda nädalas) ja pikaajalisem. Selles koolkonnas ei lepita koheselt kokku selget protsessi lõppu või eesmärki, vaid see jääb kliendi enda tunnetada. Üldiselt on eesmärgiks iseenda mõtte- ja tundemaailma uurida ning terapeudi abil tekkinud raskustele seosed ja põhjendused leida.
    Psühhoanalüütiliseks teraapiaks leiad spetsialisti siit: www.psyhhoteraapia.ee/psuhhoterapeut/

Vahel võib olla nii, et spetsialistil on suurepärane väljaõpe ning suur kogemustepagas, kuid inimesed lihtsalt omavahel ei klapi. See on täiesti normaalne! Psühholoogi juures jagame sageli kõige isiklikumaid asju ning on oluline, et tunneksid ennast sealjuures mugavalt ja turvaliselt. Iga inimesega ei teki head kontakti ja asi ei pruugi üldse olla spetsialisti vähestes oskustes või ebaprofessionaalsuses, vaid lihtsalt inimtüübis. Nii nagu vahel läheb aega, et leida endale just sobiv juuksur või personaaltreener, tasub ka psühholoogi leidmisel olla kannatlik.

Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame sellel lehel küpsiseid. Lehekülge külastades nõustud küpsistega. Loe küpsistest lähemalt.