Remedio
Mis on isiksushäire? (1. osa)
Sõnad nagu “nartsissism” ja “isiksushäire” on viimasel ajal järjest rohkem levima hakanud. Inimesed ostavad raamatuid teemal “Kuidas psühhopaatidega toime tulla?” ning vaatavad TikTokis videosid, mille järgi ära tunda nartsissisti. Psühholoogina näen, kui palju on segadust selle ümber, mis on mis, ning millises kontekstis neid sõnu kõige õigem kasutada oleks.
Mis on isiksushäire?
Meditsiiniinimesed on jaotanud vaimse tervise häired sümptomite järgi gruppidesse. Nii nagu on olemas näiteks ärevushäirete grupp või meeleoluhäirete grupp, on olemas ka isiksushäirete grupp.
Isiksushäirete ühisteks joonteks on
- jäigad püsivad mõtete, tunnete ja käitumise mustrid, mis...
- ... on omased inimesele kogu elu vältel ja ...
- ... tekitavad talle elulisi probleeme.
- Need probleemid tekivad mitmetes eluvaldkondades ja pidevalt (st näiteks ei teki konfliktid vaid ühe konkreetse inimesega, vaid laiemalt paljudega ja alatasa) ja ...
- ... neid ei saa selgitada mõne muu haiguse, seisundi, kultuurilise eripära või mis iganes teise põhjusega.
Isiksushäire on meditsiiniline probleem ning seda diagnoosib arst läbi põhjaliku hindamise. Sageli palub arst appi ka kliinilise psühholoogi, kes saab teha isiksuse uuringu – see on eraldi kliinilisi vahendeid kasutav protseduur, milleks on vaja eriväljaõpet. Seega ole ettevaatlik erinevate Facebooki testide ja lühikeste checklistidega, üldiselt need ei ütle isiksushäirete kohta suurt midagi. 😊
Isiksushäirete gruppi kuuluvad mitmed spetsiifilised isiksushäired (hetkel Eestis kehtivas diagnoosimise süsteemis on neid isiksushäireid üheksa). Põhimõtteliselt tähendab see, et vaimse tervise spetsialistid on leidnud erinevad äärmuslike isiksusejoontega profiilid, mis suure tõenäosusega inimesele elu jooksul probleeme valmistama hakkavad.
Näiteks võib olla isiksusejoontes väga kõrge sõltuvus teistest inimestest (ja sellega kaasnev hirm hülgamise ees), kalduvus kogeda emotsioone väga tugevalt ning raskused enda tunnete juhtimises, kalduvus ennastkahjustavale käitumisele, kõrge impulsiivsus. Sellised isiksusejooned hakkavad suure tõenäosusega tekitama inimesele elus probleeme ning vaimse tervise spetsialistid saavad hinnata, kas selle inimese isikusest tulenevad raskused on isiksushäire tasemel või mitte, ning millisele profiilile selline isiksus omane on.
Kas isiksushäiret on võimalik ravida?
Arvestades, et inimese isiksus juhib praktiliselt kogu tema maailmataju, tundeid ja käitumist, on selle muutmine üsna keeruline. Sellest hoolimata on tõestatud, et psühhoterapeutilised sekkumised seda siiski suudavad. Et vähendada isiksushäirega kaasnevaid raskusi, saab teraapias õppida olukordades teisiti mõtlema ja käituma, mis omakorda annab inimesele parema tulemuse. Näiteks võib inimene teraapias õppida viise, kuidas enda pahameelt partnerile väljendada ilma agressioonita või kuidas tulla toime väga tugeva kurbusega ilma iseennast või teisi vigastamata.
Küll aga peab arvestama, et isiksushäirete psühhoteraapia on üsna pikk protsess ning see nõuab väga head sidet kliendi ja terapeudi vahel. Üheks isikushäiretega inimeste suurimaks raskuseks on sageli inimestevahelised suhted, mistõttu on eriti oluline, et psühhoterapeut suudaks tekitada ka teraapiaruumi niiöelda hea “mudeli” tervest ja turvalisest suhtest.
Järgmises blogipostituses keskendun peamiselt nartsissismile ja nartsissistlikule isiksushäirele. Kui on midagi, mida tahaksid veel isiksushäirete kohta teada, anna sellest julgelt märku läbi meie Facebooki või Instagrami.
