Blogi

Mida tähendab nartsissism? (2. osa)

Eelmises postituses kirjutasin isiksushäiretest üldisemalt, nende diagnoosimisest ning ravist. Seekord keskendun nartsissistlikule isiksushäirele ja nartsissismile.

Mis on nartsissistlik isiksushäire?

Kuigi suures pildis on maailmas kasutatavad diagnostilised süsteemid üsna sarnased, siis mingid erinevused neis siiski on. Nii ka isiksushäirete seas – on üksikud spetsiifilised isiksushäired, mis on Eestis diagnoosina olemas, kuid näiteks USAs mitte, ning mõned, mida vastupidiselt meie süsteemis ei ole. Nii on juhtunud ka nartsissistliku isiksushäirega, mis USAs on diagnoosina olemas, kuid Eestis tegelikult sellist vaimse tervise häiret ei eksisteeri. See on ilmselt ka põhjus, mis nartsissismist Ameerikas väga palju rohkem räägitakse kui meil.

Kliinilises pildis on nartsissistliku isiksushäire ühisteks joonteks:

1. Kõrge enesetähtsustamine, veendumus, et ollakse teistest paremat väärt (nt teistelt erikohtlemise nõudmine);
2. Grandioossus, veendumus, et ollakse teistest üle (nt enda saavutustega liialdamine);
3. Vajadus pideva tunnustuse järgi, kriitika talumatus (nt väga tugevalt ükskõik millisele kriitikale reageerimine);
4. Madal empaatiavõime (suutmatus mõista ja arvestada teiste mõtteid ja tundeid);
5. Kõrge manipulatiivsus (valmisolek teisi inimesi enda heaolu nimel ära kasutada hoolimata tagajärgedest);
6. Üldiselt öeldakse, et selle kõige all on väga madal ja haavatav enesehinnang, mida selline inimene kipub ülekompenseerima.

Tuletan siinkohal meelde, et isiksushäire on eraldi diagnoos ning selle sildiga tasuks olla väga ettevaatlik!

Mis on nartsissism?

Nartsissism on tegelikult täitsa reguleerimata mõiste ning inimesed (sh vaimse tervise spetsialistid) kasutavad seda väga erinevalt. Vahel räägitakse näiteks ka positiivsest nartsissismist, mille all mõeldakse elutervet eneseusku ja enesekindlust, mis võiks olla igal inimesel ning pigem on selle puudumine probleem. 😊

Tüüpilisem on aga, et nartsissist öeldakse inimese kohta, kes on ebameeldiv, konfliktne ja tekitab probleeme. USA psühholoogid kirjeldavad nartsissismi kui eespool mainitud isiksusjoonte kogumit, mille juures on aga väga oluline eristada, kas räägitakse isiksushäirest või lihtsalt inimesest, kellel on sellised jooned. Seega selle käsitluse järgi ei pruugi iga nartsissist olla nartsissistliku isiksushäirega.

Ei saa unustada, et meil kõigil on isiksus ja isiksusejooned. Meil kõigil – ka minul ja sinul – on isiksuseprofiilis muude joonte kõrval näiteks enesetähtsustamist, manipulatiivsust ja impulsiivsust. 😊 Küsimus on lihtsalt, mil määral need avalduvad. Mõnel inimesel on need jooned kõrgemad, mõnel madalamad, ning sellest sõltub, kuidas see inimene ennast, teisi ja üldiselt maailma tõlgendab, kuidas ennast tunneb ja kuidas käitub.

Kui soovid nartsissismist ja isiksusejoontest rohkem teada saada, anna sellest julgelt märku näiteks läbi sotsiaalmeedia või kirjuta info@remedio.ee. Valmimas on ka uus kursus, kus just nendel teemadel räägime – kursusel õpime, kuidas keerulised isiksused tekivad, millised inimesed suurema tõenäosusega selliste inimestega suhetesse satuvad, mis sellistes suhetes toimub, ning kuidas selle kõigega toime tulla.